Talv 2011
JÕULUMAA 01. - 22. detsember
Pärandkultuurikeskusest sai päkapikkude kingimeisterdamise maa.
Jõuluvana ja usinad päkapikud ootasid kõiki ANGLA Jõulumaale. Üheskoos kaunistati maailma maitsvamaid piparkooke, meisterdati päkapikke, kohtuti kuulsa Tähevanaga
Neil, kel oli alles eelmise aasta päkapikumaa raha - Angla euro, said sellega osta Pagar-päkapikult suure piparkoogi. Jõulusäras kuuse all on ootas Jõuluvana.
Autor: Vilma Rauniste
Reede, 16. detsember 2011. Meie Maa
 
Tuulte Roosi lasteaias käiv Loore päkapikku valmistamas. Foto: Vilma Rauniste
Detsember on Angla pärandkultuurikeskusele olnud tegude- ja rahvarohke aeg. Esimese advendiga alanud üritustesarja vahele mahutati heategev ja südameid soojendav jõuluüritus lastele, kel pole elus nii hästi läinud, kui lapsevanemad soovinuks ja lapsed tahtnuks.
Üleeile, 14. detsembril olid Angla keskuse ruumid Kuressaare lastekodulaste päralt. Nii väikeste kui suuremate. Metra kaks bussi sõidutasid lastekodu kasvandikud ja päevahoius käivad lapsed koos õpetajate-kasvatajate ja lapsevanematega kohale, samuti heategevuse korras.
Heldeid toetajaid oli teisigi – Tarmo End, Kerli Mägi, piparkookide küpsetaja… loetles keskuse omanik ja hea haldjas Alver Sagur neid kõiki tänades. “Meie pakume omalt poolt teile jõulumeeleolu. Ja kes teab, äkki leiab jõuluvana täna ka tee siia meie juurde,” ütles võõrustaja-päkapikk.
Heategeva ürituse korraldajad olid ise kõik abivalmis päkapikud, kes mitu tundi pühendasid end lastele jõulumeeleolu luues. Laste väikesed käekesed ema, isa, õpetaja või päkapiku suunamisel valmistasid kõige ilusama ja kunstilisema piparkoogi ning uhkema päkapiku, mille iga laps võis kaasa võtta.
Ka meisterdamise vahepeal olid päkapikkude käed-jalad tööd täis – tuli lahti lõigata ahjukuumi hõrgutavaid rukkileibu, kallata topsidesse ürditeed, viia lapsed kohtuma Tähetargaga… Ja lõppude lõpuks julgustada neid jõuluvanale salmi ütlema või lihtsalt pai tegema.
Sügis 2011
KADRIÕHTU - toimus 25.novembril.
Lustiti Mardi-Kadri kombestiku kohaselt, lauldi regilaule,
mängiti ja katsuti jõudu rahvamängudes.
Maitsti ahjusooja koduleiba ja rahvuslikke kadritoite.
Must kadripäev ennustab musta aega ka ülestõusmispühade ajal. Musta aega ehk lumest vaba maad. Aga mida ennustab ta siis, kui on rüütatud tormisegusesse vihma, selle kohta vanarahvatarkus paraku puudub. Võib-olla seda, et Angla pärandkultuurikeskuses saab taaskord pidu ja tralli?
Seekord kadripäev just seda tähendas. Üht armast ja kuidagi kodust pidu omakandi rahvale ja ehk kaugematelegi külalistele. Tormist tuppa sooja tulla on alati hea. Veel parem aga, kui lahke pererahvas võtab sind hästi vastu, kostitab sooja, otse ahjust võetud leiva ja soolaubadega.
Sündmuse juhatas sisse maja peremees Alver Sagur, rääkides sellest, kust õigupoolest on läbi aja siia, paganlikule maale kandunud kadripäeva kombestik.
Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele – ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda.
Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ning igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon.
Anu Noor omakorda tutvustas kadripäeva kombestikku nii laulude, mõistatuste kui näputööga, lastes kokkutulnud inimestel meisterdada endale nii "stressipall" kui ka "kadriema titt". Seda viimast on väga lihtne teha: kerid lõnga endale ümber peopesa, nii umbes 10–20 tiiru, siis jaotad pooleks, seod kinni, siis tekitad ühest harust jalad või lased tal niisama olla. Teisest harust saab põiki panduna käed ja see vähene, mis üle jääb, sobib hästi peaks. Et asi kenam välja näeks, võib paar-kolm-neli tiiru teha ka käte ja jalgade ümber. Näoks sobib ideaalselt mõni värviline lambavillanutsakas.
Taustaks: 19. ja 20. sajandil maskeeruti harilikult kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Pärimus räägib, et kadriemal oli tihti süles "kadrititt" – kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava; nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast.
Lusti jagasid kadripäevalistele mardid ehk Karja küla naistest koosnev pilapunt, kes suure entusiasmiga mängis oma mängupillidel ja laulis. Mängult muidugi. Et mida? Roberti-laulu, Kaera-Jaani, Tõmba-Jürit jne. Kogu sündmuse aga juhatasid sisse ja ka välja imekaunilt kõlanud orelihelid.
Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 29. november 2011. Meie Maa
HINGEDEPÄEVA KONTSERT toimus 30. oktoobril kell 17.00
Koduleiva söömise toas kaminatule valgel nauditi eesti luuletajate mõtteid kitarrimuusika saatel. Anu Noor, Raul Simon, Risto Ränk. Tiina Oks esitas 19. sajandi kauneimaid viise Angla harmooniumil. Maitsti ahjusooja leiba ürdivõi ja -teega.
Angla hingedepäevakontserdil sai kuulda haruldast harmooniumi
Autor: Ivika Laanet
Esmaspäev, 07. november 2011 Saarte Hääl
|
|
Eelmise pühapäeva sombusel ja vihmasel õhtupoolikul säras Angla pärandkultuurikeskus kutsuvalt tuledes. Ajalooliseks tegi hingedepäevakontserdi aga lisaks esmakordselt üles astunud Angla perekvartetile ka paar kuud tagasi muretsetud ja tol õhtul esmakordselt mängitud Saaremaal ainus harmoonium.
“Hingedeaeg on juba väga vana traditsioon, aastast 998 ning selle tõi meile katoliku kirik,” ütles kontserdikülastajaid tervitades Alver Sagur, Angla tuulikumäe arendaja, lisades, et hingedeaeg jõudiski tavainimese kalendrisse kirikukalendri kaudu. Nädal pärast mihklipäeva alanud ja nädal enne mardipäeva lõppenud hingedeaja üks tähtsamaid tegevusi oli vanasti leivaküpsetamine. “Leib küpsetati valmis ja aurav leib pandi trepile. Kui hinged läksid, said nad selle kaasa võtta,” teadis Sagur. Nii talitati nüüd ka pärandkultuurikeskuses. Sealne pagar Raul Simon pani enne kontserdi algust ahju leiva, mida pärast kontserti koos Angla oma ürdivõiga ka maitsti. Anglas keraamikuna töötav Risto Ränk laulis aga imeilusaid südamlikke laule ja maja perenaine Anu Noor luges ette mõtisklusi hingedeajast. Leisi keskkooli muusikaõpetaja Tiina Oks mängis harmooniumi.
Üllatusena tuli see, et kui oli teada, et keraamik Risto Ränk väga hästi laulab ja kitarri mängib, selgus nüüd, et ka pagar Raul Simon on väga musikaalne – hea lauluhääle ja kitarrimänguoskusega. “Mulle meeldib see, et meie majas on nii palju andekaid inimesi,” rõõmustas ka Sagur, kinnitades pärast kontserti, et sellised üritused annavad hingele kosutust. “Kui ei paista taevas päike, siis särab see sinu hinges,” mõtiskles Sagur, lisades, et tema meelest oli selline kodune üritus. |
EHTESEPA KURSUSED 21.-30. oktoober. Projekt kooli-ja liikumispuudega noortele.
  
Juhendajad Jan Väster, Gabriela Laanet, Merike ja Egon Sepp
Valmistati ehteid:
1. kasutades 5000 aasta tagusest ajaloost tehnikat - seepialuuvalu, mis pakub huvitavat ja lõbusat tegevust ning võimalust heita pilk võlurite ja maagide imelisse maailma
2. traadiga heegeldades või kududes. Kaunistamiseks näiteks nööbid, litrid, tikandid. Powerpoint esitlus. Ideede saamiseks jooksevad taustal pildid erinevatest ehetest
3. nahast
4.
külmsepistamise töövõtteid kasutades (sõled, käevõrud, sümbolid)
5. märg-ja kuivviltimistehnikas.
Kursustel osales üle 100 õpilase.
Projekti toetasid Leisi vallavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu.
Seepiakalaluuvalu
Traatehistöö
Pärandkultuurikeskuses leivast eheteni
Autor: Ene Kallas
Laupäev, 22. oktoober 2011.
Egon Sepp selgitab lastele sepatöö eripära. Foto: Irina Mägi
Angla pärandkultuurikeskuses ei lange jahu põrandale. Just lõppes leivanädal, eilsest alates saab seal teadmisi aga sellest, kuidas ehteid valmistada.
Kuressaare gümnaasiumi 30-pealine õpilasterühm oli esimene pääsuke ses poolteist nädalat kestvas ehete valmistamise maratonis. "Jagage endid pooleks!" hõikas pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor. Pooled sepikotta, pooled laua taha nahast asju valmistama. Nii seadsid õpilased end kas toolidele sepikotta või suure laua taha, et asuda meisterdama viikingiaegseid sepiseid ja sama disainiga nahkehistöid.
"Merike Sepa juhendamisel valmivad viikingiaegselt disainitud ehted, paelad, kaunistused," märkis Noor, lisades, et tegeletakse ikkagi arhailine käsitööga. "Päris tugev pärimuskultuurne käsitöö on seal sees," sõnas Noor.
Naha õppetoas kulub aega vähemalt kaks tundi ja sepistega läheb sama palju aega, teadis ta rääkida. Vahele mahub tunniajaline puhkepaus, mil pärandkultuurikeskus pakub õpilastele koduleiba.
"Homme tuleb Salme kool, järgmisel nädalal Leisi, Kaali, Valjala kool," loetles Anu Noor neid õppeasutusi, kust tuleb õpilasi ka koolivaheajal Anglasse uusi teadmisi ammutama. Eile olid laste juhendajaiks Egon Sepp sepana ja nahkehistöö juhendajaks Merike Sepp. Töötubade korraldamist toetab hasartmängumaksu nõukogu.
LEIVANÄDAL toimus 01.-15. oktoobrini
Angla mölder-giid jutustas Vilidu tuuliku viljajahvatamise lugu, lapsed said viljakotti sikutada ja tuulikut tuule suunas pöörata. Vormimine ja küpsetamine koduleiba. Pagari jutustas leiva ajalugu. Leiva küpsemise ajal sai valikuliselt meisterdada käsitöökodades: savikojas valmistati leivaaluseid. Grupi suurus kuni 15 inimest. Puutöökojas meisterdati kadakast tuulikuid. Grupi suurus kuni 8 inimest. Vildikojas vilditi. Maitsti koduleiba koos ürdivõi ja -teega.
 
 
01.oktoobril külastasid meie leivanädalat Kuressaare väikelastekodu lapsed ja 05.oktoobril Kallemäe kooli Kuressaare filiaali lapsed.
Paaritunnist leivaüritust alustas kõigepealt mölder, kes andis ülevaate Angla tuulikumäe ajaloost. Seejärel ootas hubases hoones juba pagar Raul Simon, kellega koos pandi leib ahju. Keraamik Risto Ränk tervitas külalisi ühe vahva lauluga, mis rääkis sellest, kuidas ämblik, hüljes ja põder suurteks sõpradeks saavad ja ühte jalga astuvad, seepärast et nad on nii sarnased.Seni kuni leib küpses, tegutseti tuulikumäe meisterdamiskodades. Puidutöökojas sai kadakast tuuliku valmistada, keraamikatöötoas õpetas Risto Ränk väikest leivaalust meisterdama ja viltimistöötoas sai Angla tuulikumäe motiive teha. Leivapäeva lõpetas ühine perering, kus maitsti ahjusooja leiba Angla oma ürdivõiga ja rüübati kõrvale taimeteed.
“Väga tore oli,” kiitsid Kuressaare väikelastekodu noored paaritunnist üritust. Lastega kaasas olnud kasvataja Janne Tamme sõnul tundus küll, et esmakordselt Angla pärandkultuurikeskust külastanud noortele siin meeldis. “Nad väga mõnuga meisterdasid,” sõnas ta, lisades, et väikelastekodu organiseerib selliseid väljasõite tavaliselt koolivaheaegadel. (SH I.Laanet 04.10.2011).
 
Kuressaare väikelastekodu Kallemäe kooli Kuressaare filiaali lapsed
 
Tuulte Roosi Lasteaed
EELNEVAD SÜNDMUSED TUULIKUMÄEL:
Suvi 2011
"TEATE TANTS"
26. augustil tantsis läbi tuulikumäe üleeestiline "Teate Tants", milles osalejad pidasid tuulikute all maha korraliku simmani. Tants ei katkenud hetkekski ja tantsis enda edasi praamile, et sõita Hiiumaale.
 
30. juulil 2011 toimusid KOLMANDAD ANGLA PÄRIMUSPÄEVAD
Tantsiti MEEL RÕÕMSAKS JA TALLAD TULISEKS Angla tuulikumäe pärimuspäeval ja SIMMANIL!
Täname toetuse eest Leisi Vallavalitsust, Hasartmängumaksu Nõukogu.
Angla tuulikumäe pere on väga õnnelik ja tänulik kõigile, kes osalesid meie pärandkultuurikeskuse avamisel. See tähendab meile väga palju ja annab edaspidiseks hoogu ja tegemisrõõmu. Loodame, et saite ja saate palju toredaid elamusi meie tuulikute maalt.
Toimusidn alljärgnevad tegevused:
15.00-15.05 Avamine
15.05- 15. 30 Tervitused külalistelt,
15.30 -16.00 Angla küla elanikele tuulikumäe medalite kinkimine
16.00- 17.40 Kontsertkava.
Esinesid Karja kihelkonna ja Leisi Keskkooli rahvakultuuriringid (rahvatantsud ja -pillilood). Külalistena esinesid kontserdil Lihula Meeskoor, Lääne-Virumaa rahvatantsurühm Tarvanpää, Setomaa tantsu-ja laulukollektiiv Siidisõsarõ.
Alates 16.20- 20.00 töötasid Angla Pärandkultuurikeskuse käsitöökojad nii lastele kui ka täiskasvanutele: viltimine, ketramine, savivoolimine, sepistamine, nahatööd, kivitöötlemine jt.
18.00 - 20.00 Rahvuslikud võistumängud peredele, laste ja täiskasvanute võistkondadele. Tublimatele tegijatele auhinnad. Sai tutvuda Angla Pärandkultuurikeskusega. Nauditi rahvuslikke sööke, rüüpame peale keelekastet.
20.00- 24.00 Simman. Peaesinejateks olid Eesti tuntud laulja BORIS LEHTLAAN ja akordionist HENN REBANE.
Kaunist suve ja toredate kohtumisteni!
18.JUUNIL 2011.A. ALGUSEGA KELL 12.00 AVATI SAAREMAAL ANGLA TUULIKUMÄEL VABARIIGI PRESIDENDI JA EVELIN ILVESE POOLT ANGLA PÄRANDKULTUURIKESKUS.
Avapeo kava oli:
|
11.30-12.00 Külaliste saabumine.
|
|
Rahvalikud pillilood Karja kihelkonna
|
|
kapellilt VÄRKSsepad.
|
|
|
|
12.00- 12.40 Pidulik avatseremoonia
|
|
Tervituskõned.
|
|
· MTÜ Angla Tuulikumäe juhatuse esimees
|
|
Alver Sagur
|
|
· Hr. President Toomas-Hendrik Ilves
|
|
· Saare maavanem Toomas Kasemaa
|
|
· Leisi vallavanem Ludvig Mõtlep
|
|
· Külaliste tervitused
|
|
|
|
12.40 „ Rahvusliku lindi” läbilõikamise
|
|
tseremoonia majja sisenemisel.
|
|
|
|
12.45- 14.00 Hr. Presidendi ja Pr. Evelin
|
|
Ilvese ringkäik Angla Pärandkultuuri -
|
|
keskuses ja Tuulikumäel
|
|
|
|
12.45-13.25 Rahvakultuuri kontsert Karja
|
|
kihelkonna taidlejatelt.
|
|
|
|
13.25 Külaliste ringkäik Angla Pärand -
|
|
kultuurikeskuses.
|
|
|
|
Meisterdamised käsitöökodade
|
Kevad 2011
18.-24. aprill 2011.a. toimusid Angla Tuulikumäel LIHAVÕTTEPÜHAD
Tutvustati Lihavõttepühadega seotud kombestikku,
Värviti ja dekoreeriti kanamune ja meisterdati lihavõttekaunistusi ,
Toimusid temaatilised mängud ja võistlused.
Ootas Üllatus - pisikesed armsad tibupojad.
Talv 2010
 TÄNAME TOETAJAID: Leisi Vallavalitsus, Kultuuriministeerium Hasartmängumaksunõukogu
Angla Tuulikumäel tegutsesid lumemölder, päkapikud ja jõuluvana
Löödi üheskoos kaasa Päkapikkude pühadetoimetustele TUULEVESKIMAAL.
Teekonnal kohtuti paljude toredate üllatuste ja juhtumistega! Aidati lumemöldril lumejahu jahvatada ja päkapikkudel üles leida kadunud jõuluvana.
-
Sörmed-varbad saadi mõnusalt soojaks Angla Pärandkeskuse meisterdamiskodades ja kaminatule valgel.
-
Päkapikkude kõige suuremad sõbrad jänkupoisid ja jänkutüdrukud kepsutasid aias ja krõmpsutasid porgandit ja kapsajuurt!
-
Saaremaa kaunist dolomiidist mantelkorstna all krõbistati piparkooke, maiustusi, joodi kuuma angla võluteed.
-
Meisterdamiskodades valmistati toredaid jõulukingitusi sõpradele ja perele.
-
Palju lusti ja kaasategemisrõõmu ootas rahvalike mängude toas.
Suvi 2010
TÄNAME TOETAJAID: Leisi Vallavalitsus, Kultuuriministeerium
2010.A. PÄRIMUSPÄEV ON TOIMUNUD. ÕNNESTUS IGATI! TÄNAME KÕIKI ESINEJAID JA KÜLALISI. KOHTUME KINDLASTI JÄRGMISEL AASTAL ANGLA TUULIKUMÄE PÄRIMUSPÄEVAL 2011.
Angla Tuulikumäe Pärimuspäev
24.juuli 2010
Pärituult hoidis ja päevakava juhtis naabersaare Hiiumaa mees KÜLA-KARLA
PÄEVAKAVA oli
16.00-16.15 Pidulik avamine. Külaliste tervitused.
16.15-16.30 Tedre tuuleveskis Angla Tuulikumäe koduloonäituse avamine.
16.30- 18.30 Kolme saareriigi- Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Läti Vabariigi ja Setomaa esinejate rahvakultuurikontsert.
16.30 - 19.30 Tegutsevad meisterdamiskojad lastele- punumine, viltimine, ketramine, meisterdamine, voolimine, joonistamine. Rahvuslikud jõu-ja osavusmängud. Auhinnad.
19.00 - 20.00 Võistlusmängud täiskasvanutele ja perekondadele.Auhinnad.
19.00-20.00 Angla Rukkileiva ja Karja Pagariäri toodete degusteerimine.
20.00- 20.15 Tuulikumäe Jõutule süütamine.
20.15-01.00 Külasimman.Mängivad pilli IIUKALA BÄND,LAULUSÕBRAD, HÕPÕHÕIM ja Sulev Mägi
Südaööl ootas üllatus!
Marikaku rituaal päikeseloojangul Panga pangal
02. augustil algusega 20.00
Kavas oli Panga panga legendide tutvustamine ja looduse väärtustamine läbi pärandkultuuri ja koduloo! Saadi üheskoos kuulda uusi põnevaid fakte 30 000 aasta tagusest pronksiajast Panga piirkonnas ja leiti taaskord üles looduse kullaterad maastikul. Ringkäiku looduses juhtis ja tutvustas koduajaloolane Urve Kirss.
Ühiselt võeti aeg maha Päikesekella juures, puhati jalga, kuulati pajatusi ja nauditi tassikest kohvi või taimeteed.
21.45 päikeseloojangu ajal esines Saaremaalt pärit praegusel hetkel Taanis töötav ja elav tuntud altsaksofonist Maria Faust. Lloodushäälte, emotsioonide ja vaba improvisatsiooni kooskõlas saime osa väga omapärasest ja kordumatust muusikaelamusest.
Marikaku rituaali toetasid MTÜ Panga Areng ja Kaali Trahter
06. augustil toimus Kaali meteoriitika ja geoloogia teaduskonverents Kaali Külastuskeskuses ning järvekontsert.
 TÄNAME TOETAJAID: Pihtla Vallavalitsus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Järvemuusikakontserdil esines hingematvalt kauni kavaga ooperilaulja Jassi Zahharov.
10.00 algas Kaali meteoriitika ja geoloogia teaduskonverents.
Teaduskonverentsile osalesid kõik külalised, kes tunnevad huvi geoloogia, meteoriitika ja arheoloogia vastu ning huvituvad ka geopargi keskuse arengust Saaremaal.
20.00 Kaali Järvemuusikakontsert.
|
.jpg)